Kes saaks tänapäeva öelda, et tal ei ole stressi? Mingi stressitase on normaalne nähtus igal inimesel, sest see paneb meid liigutama ning on meie igapäeva osa. Stressi seostatakse sageli halbade olukordade ja situatsioonidega, kuid nii see ei ole. Stress ei teki mitte ainult halbadest olukordadest, vaid on ka positiivne stress, näiteks nagu lapse sünd, laste kooli minek või ise õppima asumine. Enda või laste kooli lõpetamine. Pulmad, suured sünnipäevad ja peod nagu jõulud ja aastavahetus.

Samuti on teatud stress seotud reisimise ja puhkamisega, sest ikkagi on vaja asjad pakkida, on uued olukorrad ja kohad ja see tekitab sisemist pinget, millest sageli aru ei saadagi. Samuti on stressiolukorrad uue kodu rajamine ja ostmine, töökoha vahetus, teise riiki kolimine, ettevõttega alustamine või hoopis pensionile jäämine. Negatiivsed stressi allikad on kindlasti töökoha kaotus, haigused, lähedaste kaotus.

Kõik need olukorrad on meie elu normaalne osa, kuid vahel on seda kõike korraga liiga palju ning inimene tunneb, et ta enam ei jõua, ei suuda asju hallata ja on ülekoormatud. Kuidas keegi liigse stressi puhul reageerib või kuidas kellegi organism reageerib on individuaalne.

Sageli tekivad just liigsest pingest konfliktid ja pinged lähedaste vahel, nähvamised, halvasti ütlemised, hääletooni muutus. Konfliktid tööl või kodus on enamasti just liigse stressi tulemus ja esimesed ilmingud, et tegemist on ülepingega.

Kui liigse stressi olukord kestab pikalt, siis võivad tekkida unehäired, liigsöömine ja kaalu tõus või hoopis vastupidi söögiisu kadu, alkoholi ja mõnuainete tarvitamisega liialdamine, liigne pidutsemine, peavalud, üldine nõrkus, tujutus ja meeleolude kiire kõikumine. Millest omakorda tekib veel suurem stress. Halvemal juhul võib pikaajalisest liigsest stressi olukorrast kujuneda välja depressioon.

Liigse stressi vältimiseks tuleks stressi juhtida – see on kõige olulisem asi.

Stressi vähendamine ja stressi juhtimine, see on elu osa. Kuidas juhtida oma elu, et oleks vähem stressi ja mida teha stressi vähendamiseks? Kui minna algusse tagasi ja vaadata neid olukordi, mis stressi tekitavad, siis väga palju annab inimesel endal ära teha, et ei tekiks liigset ülekoormatust ega stressi.

Selleks, et liigset stressi ei tekiks on esimene ja kõige olulisem stressi juhtimise reegel. Oma elu juhtimine ja planeerimine.

Planeeritud elu ja elumuutused on esimene asi, mis aitavad stressi kontrolli all hoida!

On selge, et kõiki asju ei saa siin elus planeerida ja ette näha, kuid mingeid asju saab kindlasti. Negatiivse stressi põhjuseid me ei saa ise üldjuhul reguleerida ega planeerida, küll aga saame planeerida positiivse stressiga seotud sündmusi ja elukorraldust.

Toon mõned head näited, kuidas inimesed ise tekitavad endale liigse stressi, mida saaks oma elu planeerimisega vältida.

Millised on ühed peamised ja suuremad stressi tekkimise kohad ja põhjused:

1. Üks suurim stressi tekkimise ja tekitamise allikas on see, et proovitakse kõike korraga teha.

Toon sellise elukorralduse kohta mõned näited:

• Lapsed lähevad kooli ning samal ajal hakatakse ka elukohta vahetama. Hakatakse otsima uut korterit või hakatakse ehitama uut kodu. Lisaks võib olla otsustab veel üks lapsevanem minna ise samuti kooli ja teine vahetada töökohta või minna hoopis välisriiki suuremat teenistust hankima.
• Teine üsnagi sagi käitumismuster on see, et kui laps sünnib, siis kohe hakatakse uut kodu otsima või rajama ning juhtumisi, kui on peres kaks last, siis vanem laps läheb kooli.

Olen tähele pannud, et selline käitumine on päris tavapärane Eesti perede hulgas.

Mis on nende käitumismustrite sagedane tagajärg ja tulemus on perede lagunemine ja see tekitab lisapingeid ning stressi kõigis, sealhulgas ka lastes.

Kuidas oleks õigem läheneda, on nii, et esmalt loo endale kodu, tore kui on seda saab teha koos oma kallimaga kellega koos on plaan hakata elama ning siis luua pere. Siinjuures on oluline mõelda kodu asukoha valikul sellele, milline hakkab sinu elu seal välja nägema. Mis on sinu tulevikuplaanide ja tegevused. Kui sa plaanid saada lapsi või, kui sul on lapsed, siis mõtle kus ja kuidas nad hakkavad koolis käima ja kuidas nad hakkavad trennides ja huviringides käima.

Planeeri oma elumuutused ette nii palju kui sul on seda võimalik teha!

Oma elu paremini juhtida ja planeerida aitab sul Life Coach – elu arengtreener.

Vaata Life Coach konsultatsiooni kohta siit!

• Teine suurim stressi tekkimise põhjus on püüd olla täiuslik!

Püüd olla täiuslik on just sagedane naiste ning nooremate naiste või puberteedieas tüdrukute puhul.  Kuid samas pole see käitumismuster võõras ka neile kellel aastaid 45+ 50 kandis ning kes kardavad vananeda. Soovitakse olla igas asjas parim ning ideaalne. Ideaalid on loodud meedia ja sotsiaalmeedia. Proovitakse neid järgida ja jälgida ning olla mõne kuulsuse sarnane.

Naised tahavad olla ideaalsed emad, seksika kehaga treenitud kaunitarid, superkokad, edukad tööl või sotsiaalmeedia influnecerid. Kodu peab olema kõige uuema sisustusega ja kõige trendikamas kohas. Iga mõne aasta järel on vaja välja vahetada auto ning puhkamas on vaja käia rohkem, kui sõbrad ning naabrid käivad.

Selline elustiil muutub peagi võistluseks ning elada pidevas konkurentsi ja võrdluse olukorras on väga stressirohke. Kuidas sellist stressi olukorda vältida?

Stressi juhtimise teine reegel on „ Ole see kes sa oled ja armasta ennast ja oma lähedasi sellisena nagu sa oled, ole rahul sellega mis sulle on antud“

Mida sa saad selleks teha, et ennast oma nahas paremini ja õnnelikult tunda?

• Ära võrdle ennast sõbrannadega ega sõprade, naabritega ega kolleegidega.
• Ära võrdle suhet ega oma abikaasat oma sõprade omadega.
• Ära võrdle oma lapsi sõprade ega tuttavate lastega.
• Leia igas päevas midagi ilusat ja alusta oma päeva tänuga ning lõpeta tänuga.

Stressi juhtimise kolmas reegel on: „Oma aja planeerime“

Oma aja planeerimise alla kuulub see, et lisaks tööle ja kohustustele lülita oma ajagraafikusse enda heaolu jaoks vajalikud tegevused. Kui sageli oled sa kuulnud või ise öelnud: „Mul ei ole aega trenni minna“ või „Mul ei ole aega raamatut lugeda“. Kõige lihtsam viis, kuidas neid väiteid oma elust välja saada on see, et loo endale rutiinid ja kindel nädalaplaan.

Lisa oma ajagraafikusse iga päeva peale enda heaolu jaoks vajalikud tegevused. Selline ajakava võiks olla järgmine:

Lisa iga päeva peale mõni stressi vähendav tegevus. See võiks näha välja järgmine:

• Igal hommikul kohe ärgates mediteerin 5 min ja teen jooga või näojooga harjutusi 10 min.
• Igal hommikul enne sööki joon klaasi sooja sidrunivett.
• Igal hommikupoolikul kell 11 võimlen 20 minutit ja kuulan samal ajal positiivset muusikat.
• Igal pärastlõunal kell 15 jalutan väljas 2 km.
• Igal õhtul enne uinumist kella 21-22 loen raamatut.
• Iga teisipäeva ja neljapäeva hommikul joon värsket smuuti.
• Igal õhtul kell 20 joon rahustavat ja organismi puhastavat looduslikku taimeteed.

Lisa endale iga päeva peale mõni enda heaolu jaoks oluline tegevus. Näiteks:

• Igal esmaspäeval kell 18 – 19 osalen Yin jooga treeningus.
• Igal teisipäeval kell 17 – 18 kõnnin väljas 5 km
• Igal kolmapäeval käin kinos.
• Igal neljapäeval käin ujumas või tantsimas (tantsutreeningus).
• Igal reedel teen endale või perele midagi erilisemat söögiks.
• Igal laupäeval luban endale mõni hea kodune SPA rituaali. Teen mõnusa ürdivanni aroomiõlide, küünalde ja muusikaga. Kui sul vanni ei ole, siis väga hea on ka jalavann mere või epsom soolaga. Põleta sobiva lõhnaga viirukeid või küünlaid.

Igal pühapäeval käime perega või mõne sõbraga/sõbrannaga vastavalt sinu olukorrale väljas, kas jalutamas kusagil pargis, suusatamas, loomaaias, kohvikus, kinos jne.

Stressi vähendamiseks hajuta ebameeldivad tegevused samuti ajaliselt ning ära tee kõiki sulle ebameeldivaid tegevusi korraga. Näiteks korista tube ja pese pesu pigem nädala sees õhtul tööpäevade sees, siis jääb sul puhkepäevadel rohkem aega endale ja mõnusate tegevuste ning hobide jaoks.

Üldtunnustatud stressi vähendavad tegevused on:

1. Jooga. Uuringud on näidanud, et jooga suurendab vagus närvi toonust ja parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust.
2. Rahustav hingamine – diafragma (kõhu) hingamine. Seda õpetatakse jooga treeningutes.
3. Mediteerimine. Vähemalt 5 – 10 minutit iga päev.
4. Värskes õhus, väljas liikumine.
5. Laulmine või kui laulda ei oska siis vagusnärvi stimuleerida aitab „OM“ – chanting. OM  kordamine, mis tekitab häälepaelte vibratsiooni. Seda tuleks teha sagedusel 432Hz.
6. Positiivse ja rahustava muusika kuulamine.
7. Soe rahustavate ürtidega vann, saun – SPA.
8. Tervislik toitumine ja hea toidu valmistamine. Valmistamisel kasuta naturaalseid toiduained ning maitsetaimi. On teada, et Vahemere maade retspetides kasutavad ürdid omavad meelolu tõstvat ja rahustavat toimet. Näiteks: rosmariin, salvei, oregano.

Yin jooga, mida Wellness Studio pakub, on just sobiv stressi vähendamiseks, sest seal õpid sa ka rahustavat hingamist. Yin jooga on meditatiivse laadiga aeglane jooga, mis stimuleerib meridiaane ning parandab QI ehk eluenergia vaba liikumist. Yin jooga asendid on matil ning sobivad hästi ka algajatele ning vanemaealistele kes ei ole varem jooga ega spordiga tegelenud.

Osta Yin jooga veebitundi pilet siit.

Mõnusaid Vahemere maade toite ja retsepte terveks nädalaks koos nädalamenüü ja ostunimekirjaga leiad siit.

Tervislikke smuutisid nädalaks leiad siit.

Kuidas elada lihtsat elu loe blogist siit

Kui sa leiad, et minu blogi on kasulik, siis saad mind selle tegemisel toetada tehes oma annetuse siin. Kõik toetused on tänatud! :)

Postituse on kirjutanud Heivi Herne Wellness Studio OÜ juhatuse liige TÜ MBA – juhtimisteadlane, jooga treener, näojooga treener, Life Coach, Tervise, heaolu ja toitumise coach. NB! Antud postitus ei ole meditsiiniline nõuanne. Pideva stressi ja ülepinge puhul pöördu ravi saamiseks vastava erialaspetsialisti poole.