Reisimisest maailmas – reisimine üksinda ja elust hostelis

Reisimine üksinda ja reisimisest maailmas. Reisimine üksinda ja seljakotiturism on kasvav trend kogu maailmas. Kuidas reisida mitu kuud või aastat mööda maailma ringi saad lugeda sellest postitusest. Üksi reisivad nii noored, kui vanemaealised ning trend on see, et reisitakse ikka mitu kuud või aastat. Paljud on võtnud endale eesmärgiks reisida 2.aastat, see on täiesti tavaline, et reisitakse 2-6 kuud ja tehakse tööotsi reisimise ajal, seal kus parasjagu olla soovitakse. Vanemaealised reisijad on sageli nö “kliimapagulased”, kes lihtsalt talveks lähevad elama soojemasse riiki ja seal liiguvad ühest kohast teise ja ühest riigist teise.

Sellised kliimareisijad on peamiselt Saksamaalt, UK-st, Kanadast, USA-st, aga ka Itaaliast, Prantsusmaalt, sellistes piirkondadest, kus talved on loomulikult külmad ja niisked. Kliimapagulasi on tegelikult igas vanuses. mõned ongi ennast lihtsalt mõneks kuuks töölt lahti võtnud ja soojemasse riiki reisima läinud. Päris paljud noored teevad nii. Ütlevad, et on mõned kuud juba reisinud ja reisivad kuni raha jätkub, siis vaatavad edasi.

Vanemaealised on enamasti juba pensionärid ja rändavad mööda maailma seljakotiga ringi, kuid mitte alati. Võiks öelda, et keskeas (umbes 50 kandis) on samuti neid kes mitu kuud mööda maailma ringi reisivad. Sageli on nad üksinda ja vahet ei ole kas naised või mehed, mõlemast soost üksi reisijaid olen praktiliselt sama palju kohanud. Kuid siiani ei ole ma veel mitte ühtegi sellist pensioniealist inimest Eestist kohanud, kes kliimapagulasena ringi rändab.

Reisimine üksinda – kuidas ja miks reisida üksinda?

Reisimine üksinda ja seljakotiga on väga populaarne, miks see trend kasvab ja kuidas seda teha saad lugeda siit blogist. Mina olen samuti praeguseks juba 2.aastat praktiliselt järjest, mööda maailma üksi ringi reisinud ja võin nüüd öelda, et oman juba selles osas mingil määral kogemusi.

Minu käest on mu sõbrad alguses küsinud, et kas mul igav ei ole, kui ma üksi reisin. Vastus on, et minul loomulikult ei ole igav ja suhtlemist on palju, kuid siin sõltub kõik juba ka sellest, kus ja kuidas sa reisid või reisida plaanid. Kuna kord juba sai niimoodi reisima hakatud ja praegu kõik info kuidas seda teha selge, siis leiadsin, et õigem on mõnda aega niimoodi liikumist jätkata enne kui kuhugi pikemalt paika ennast sätin.

Kas üksinda reisides igav ei hakka?

Tänasel päeval sõbrad enam seda ei küsi, et kas mul igav ei ole, ja tegelikult, kui aus olla, siis ega mul ei ole Eestis olevate nö vanade sõpradega väga aega isegi mitte suhelda. Jooksvalt tekib kogu aeg juurde uusi sõpru ja tuttavaid, suhtlemist, tegemist ja infovahetust on tohutult palju. Kuigi minu vanus on praeguseks juba 55+ tekib niimoodi reisides uusi sõpru juurde kogu aeg ning võiks öelda, et minu elu on praegu umbes samasugune nagu see oli vanuses 20-30, kui suhtlemine oli üks peamisi tegevusi.

Seega üksi olemiseks tuleb pigem leida mingi koht ja aeg, kui on soov üksi olla. Neid kohti õnneks ka leiab, peamiselt mere ja ookeani ääres. Kuid Hispaanias, Itaalias, Tais ja Portugalis on linnades ka ilusaid parke kus saab omaette olla. Kuna ilm on ilus, siis mine ja naudi ilma ja omaette olemist palju soovid.

Fotol väike õhtune musitseerimine hostelis.

Elu hostelis – kes elavad hostelis, milline on seal elu.

Elu hostelites on tegelikult omaette põnev teema. Siin saab uusi sõpru ja tuttavaid erinevates riikidest, saab reisisoovitusi ja ideesi, samuti soovitusi teiste hostelite kohta, kus tasub ööbida. Lisaks saab veel igasugust infot elu ja inimeste kohta erinevates riikides. Kusjuures see info on ju otsene ja ilustamata, mitte nii nagu ajakirjanduses on või sotsiaalmeedias. Sotsiaalmeedia postitused kohtadest on ju nii palju muudetud ja töödeldud ja sageli täielikult erinevad reaalsusest. Ja muidugi näeb ka igasuguseid põnevaid tüüpe ja saab teada trende, mis maailmas tehakse, mis nö müüb.

Reaalsete inimestega vahetu suhtlemine ja kontaktide loomine on tegelikult minu jaoks kõige tähtsam ja olulisem asi miks ma hostelite kasuks olen otsustanud. Muidu kipub kogu elu minema ära liigagi virtuaalseks. Ma usun, et selline suhtlemispraktika kuluks tänapäeval paljudele ära, sest siin sa ikka ei saa nii käituda nagu sotsiaalmeedias, et ütled kõik välja mida sülg suhu toob. Suhtlemisoskused peavad olema head ja vastama headele tavadele.

Veel üks foto ka väiksest õhtusest musitseerimisest hostelis. Kes laulab, kes mängib pilli, kes teeb mingeid oma asju.

Selles osas ma võin küll öleda, et üldjuhul on hostelite inimesed sellised, kes oskavad palju rohkem teistega arvestada, teavad norme ja reegleid, on sõbalikud, avatud. Hotellides on tavaliselt seltskond ikkagi väga pretsentsioonikas igasuguse teenindava persoanli osas samuti kogu muu pakutava osas.

Kuid muidugi ei ole kõik mitte alati viisakad, sekka juhtub igasuguseid, palju sõltub ka hosteli hinnaklassist. Samuti on ka nii, et suuremates linnades on hostelid kitsamad ja vähem privaatsust, seal ollakse rohkem raha teenimise peal väljas. Keskmise suurusega linnades nagu näite kus mina olen olnud Alicante, Porto, Faro, on hostelite hinna ja kvaliteedi suhe kõige parem. Väga väikestes kohates, kus on ainult üks hostel või paar, siis on ka hinnad kallimad. Konkurents ju väiksem.

Reisimine üksinda ja ööbimine. Kus ööbida ja mis mind hosteli eluga tutvuma ajas?

Minul saab varsti, täpsemalt märtsi keskel 1.a. sellest, kui ma esimest korda hostelis ööbisin. Enne seda mul tegelikult ei tulnud sellist mõtet isegi mitte pähe, ma olin küll bookingus neid näinud, kuid isegi mitte ei olnud vaadanud. Kui mõned aastad varem oleks mulle keegi soovitanud hostelis ööbida, siis oleksin ta ilmselt kuu peale saatnud. Kuid elu on täis avastusi.

Mind sundis selleks tegelikult täiesti kindel olukord. Nimelt kui olin märtsis Valencias, siis kui seal olid Las Fallas’e suured pidustused. Pidustused kestavad vähemalt 2 nädalat. Kuna hispaanlased ise reisivad tohutult ringi ning eriti pühade ajal, siis oli linn iniemsi täis ning ööbimiskohti nappis ja hinnad olid laes. Hotellide hinnad olid 200 eur kandis öö eest ja mitte nii väga viimase peal kohad. Viimase nädala bronnisingi päeva kaupa ning lõpuks lihtsalt ei olnudki muud valikut. Kuna hinanngud sellele kohale olid head 8,5 kandis vist, kui õigesti mäeltan, siis bronnisin ära.

Minu elu esimene öö hostelis

Voodi oli veel segatuba, st mehed ja naised läbisegi. Vist oli 6 voodikohaga tuba. Reaalsuses selles toas tollel ööl oli 3 inimest. Mina ja veel 2 meest kusagilt araabia maadest. Esimene öö oli jube küll, magasin käed risti rinnal või õigemin väga ei maganudki. Tegelikult polnud hullu midagi ja vist olin siis seal veel ühe öö. Edasi oli juba ots lahti tehtud ning enam ei tundnudki asi nii hull.

Kuna Valencias läks Las Fallas pidustuste tõttu väga mürarikkaks, siis liikusin sealt ära Alicantesse, kus ma lõpuks elasingi hostelis Hostel Numero Trece poolteist kuud. Seal olles saingi aimu, et nii teeb kogu Euroopa ja maailm. Kohtasin seal noori ja vanemaid kes olid reisinud 2 – 3 aastat ja elanudki hostelites. Tänaseks olen kohanud juba mitmeid vanemaid inimesi kes on niimoodi umbes paarkümmend aastat reisinud ja hostelistes elanud ja oma pensionipõlve veedavad.

Allpool mõned fotod selles hostelist Alicantes. Köök, rõdu, väike sisemine rõdu. Rõdusid oli seal palju, minu toast sai samuti rõdule. Oma rõduga tuba oli. Hostel Numero Trece, Alicante

Hostelis elamise eelised

Toon siin välja mõned peamised hostelis elamise eelised.

• Esimene eelis on üldiselt hinna ja kvaliteedi suhe. Hostelites ööbine on keskmiselt 5x odavam kui hotellis. Kui võtame hotellis ööbimise hinnaks 100eur/öö ja hostelis on keskmine 20eur/öö. Kui arvestada, et soovid mitu kuud reisida, siis on see ikka märkimisväärne hinnavahe.
• Paljudes hostelites on ka privaatsed toad või kahesed toad ja privaatsete dušširuumidega ning nende hinnad on tavaliselt 45-50 eur kandis. Eks kõik sõltub ka hooajast, kõrghooajal – Euroopas suvel on hinnad ilmselt kallimad. Kuid hinnad on kallimad siis nii hotellides kui hostelites.
• Hostelis on tavaliselt köögid, kus saab ise endale süüa valmistada, mis on eriti oluline kui pikemalt reisid. Siin tuleb samuti mängu hind. Vahe on suur kas sööd õhtusöögi 25 eur eest või 5 eur eest valmistad ise. Teine asi on veel ise söögitegmise juures, et ega ikka 6 kuud kusagil restoranis süüa ikka ei taha küll. Hakkab lõpuks ära tüütama ja tegelikult on isegi väljas söömas käimine ajakulukam. Kuna hostelis valmistavad enamasti paljud ise süüa, siis on sul seltskond ja suhtlemine samuti olemas. Kui üksi reisid ja restos käid, siis ega keegi väga sinu lauda sinuga ikka rääkima ei tule.

Siin allpool mõned fotod sellest hostelist Casa D’Alagoa Portugalis Faros, kus ma praegu olen

Siin on köök ja tagaaed, mis mulle meeldivad, registratuuri osa, tuba ja köök.

• Tavaliselt on hostelites olemas pesupesemise võimalus, st on pesumasin ja tavaliselt ka kuivati. Pesed ise või lased pesta. See on lisatasu eest, mis on reegline 5 eur pesemine ja kuivatamine 2-3 eur.

• Suhtlemise, uute sõprade ja tuttavate leidamise võimalus on hostelites palju suurem kui hotellis. Hotellis leiad sõpru restos või basseini ääres, kuid hostelis sa näed inimesi hoopis teises keskkonnas.
• Hostelid on Euroopas inimeste hulgas populaarsed ka uue elukaaslase ja armastuse leidmiseks. Seda olen ma väga palju näinud, et siin suhted tekivad ning ma olen ka aru saanud, et see on paljudel omaette võimalus. Ja seda mitte ainult noortel. Hosteli tutvusega saad kiiresti selgeks, mis inimesega tegu on ka kas ta sulle sobib. Näed kuidas enda eest hoolt kannab, kas enda järel koristab, kas norskab, kas teisi aktsepteerib, näed mida ta sööb kuidas sööb jne. Näed teda reisimas ja teistega suhtlemas jne. Kiiresti tuleb välja see, kas inimene sulle sobib või mitte.

Reisimine üksinda võib olla väga lõbus.

Allpool foto jõulude ajast, kui ma Farosse jõudsin. Siis võttis mind vastu elav muusika. Siis elas siin hostelis muusik Gabriel Brasiiliast, kes kummaskis hostelis 2x nädalas laulis ja kitarri mängis. Tasuta Live muusika. Hiljem selgus, et kitarri mängisid ja laulsid paljud teisedki reisijad, kes hostelis peatusid ning vahel kujunesid mõnusad ühised lauluõhtud. Naised fotol on Singapurist, kes kohe hommikul vara suured pajad toiduga tulele panid. Kana, riis ja köögiviljad söödi ikka kohe hommikusöögiks. Tugevam toit kui minul lõunasöök.

Kolmandal fotol on üks tüdruk Sakasmaalt, kes selles hostelis elas ja vabatahtlikuna töötas. Vahepeal käis ka Cascais tööd tegemas ja nüüd on ta uuesti tagasi ning teeb meile 2x nädalas hommikul tasuta pannkooke.

NB! Muide siin hostelis on ka hommikukohvi tasuta. Suure potiga on kohvi valmis, kui hommikul ärkad, saad kohe sooja kohvi!

• Sageli on hostelites rohkem üldaksutavaid ruume, näiteks rõdud ja terrassid kus vabal ajal olla, kui ei taha linna mööda kolistada. Suurlinnade kesklinnade hotellides segali ei ole üldse üldkasutavaid ruume ja retseptsioon on ka umbes 9-10m2 suurune ning kui tuba on samuti väike, siis pikal reisides muutub seal olemine ahistavaks.

Siin veel fotod jõulude ajast. See Casa D’Alagoa hostel on veel hästi tore koht selle poolest, et nad pakuvad erinevaid väljasõite, koostöös siis teenusutepakkujatega. Igal õhtul on võimalik osa võtta nö “Pere õhtusöögist” kahe hosteli külastajatele, mis on lisatasu 15 eur eest. Iseensest pole üldse mitte palju.

Mina lubasin endale “pereõhtusöögi” 1.jaanuaril ja siin ka fotod jõulude ja uue aasta tähistamise ajal. Siis ma olin sama omaniku teises hostelis, mis on samuti Faros. See on Hosteliccious. Seal oli väga armas ja huvitav jõulupuu, mis oli dekoreeritud töötajate fotodega. Seda näete samuti siin ühel pildil.

Kas reisimine üksinda on turvaline?

Üldjuhul on reisimine üksinda turvaline, kuid eks igal pool tuleb olla ettevaatlik. Mina näiteks ei käi väljas pidudel ega soovita väga seda ka kellelgi teha. Kuid eks noored ikka käivad. Samas on just hostelites elades turvalisem ka väljas käia. Käiakse tavaliselt kellegiga koos ja tullakse koos tagasi. Noored Saksamaalt ütlesid mulle näiteks, et nemad ei julge küll Airbnb kohas olla, sest seal pole tegelikult sul turvalisus tagatud. Tõepoolest võid saata api kaudu sõnumi kui midagi juhtub, kuid võib juhtuda, et sa ei saa seda sõnumit saatagi. Samuti võtaks see aega kuni keegi seda loeb ja sulle vastab või kui vajad abi kas ikka saad. Mul oli USA-s Airbnb koht täielik jama, kus ma sattusin ja kus ühe öö siiski olin.

Hostelis on sul ikka registratuuris tavaliselt keegi olemas ning sinna ei tule ega saa sisse inimesed, kes pole endale kohta broneerinud.

Minu näiteks oli Valencias üks Airbnb majutuskoht selline, kus korteri omanik suitsetas suures toas ja ilmselgelt mitte tavalist sigarit ning õhtul kogunes sinna päris suur seltskond suitsetajaid. Minu tuba oli seal mingi 5m2, aken pimedasse ja niiskesse sisehoovi, köök oli paras seapesa ning peale dušširuumi muude ruumide kasutamise võimalust ei olnud. Kõik riided haisesid pärast suitsu järgi ning tuli kõik ära pesta. Loed küll arvustusi, kuid hostelitega on asi ikkagi ametlik ja lihtsam kui mingi jama on, saad kohe teada anda või tuba muuta.

Reisimisest maailmas.

See kuidas üksi reisida on tegelikult päris lai teema, kuna ma olen seda teinud juba kaks aastat, siis on kogemusi kogunenud. Võimalik on reisida ja samal ajal või vahepeal tööd teha, variante on palju mida kasutatakse, mitte ainult online töö.

Siin allpool üks lahe seljakott mida olen paljudel noortel näinud. Joogamatid, telgid, jalanõud ja ka käterätid käivad väljapoole. Minul on olemas näiteks selline spetsiaalne mikrofiiber käterätt, mis käib hästi väikeseks kokku ja imab hästi ning ka kuivab hästi kiirest ära. Samuti on mul selline suljope mis käib väikeseks rulliks ja oma koti sisse.

Jalanõude väljaspool hoimine on jube hea idee, sest siis ei kandu nende lõhn riiete külge.

Noored reisivad sageli selliste seljakottidega.

Igal juhul on reisimine üksinda lihtsam kui sa oskad ette kujutada ning ka soodsam kui oskad ette kujutada. Kui korra oled proovinud, saad maigu suhu ja siis edasi on juba lihtsam.

Siin foto ühisest näojooga klassist minu juhendamisel ;), hommikul hostelis Orange3 Lagos Portugal.

Kui soovid samuti hakata reisima kas üksi või ka koos kaaslasega ja teha seda Hispaanias, Portugalis siis saan sulle anda nõu ja infot. Pakun tasulisi nõustamise ja reisikonsultatsioone.

Eks nalja on ka saanud ikka päris palju huvitavaid juhtumeid ja pilte mul ka mõned põnevad, kuid neist juba edaspidi :)

Huvi korral kirjuta.

Kust ja kuidas minul sai alguse üksinda reisimine mis tänaseks on kestnud juba 2. aastat ning mis tunne on üksi reisida, saad lugeda veel minu reisiraamtust siit.

Valencia kohta saad lugeda minu reisiblogist siit.

Kuidas muuta oma elu 14 asja mida teha, et muuta oma elu vaata siit.