Hummus on Lähis-Idast pärit populaarne dipikaste, mis on valmistatud kikerhernestest tahiinist, lisatud sidrunimahla, küüslauku ja oliiviõli. Hummus on muutunud aastatega järjest populaarsemaks ning seda eriti koos veganluse kasvuga. Seda süüakse tavaliselt dipikastmena, pitaleiva kõrvale, sobib määrdeks võileibadele samuti köögiviljdega, falafeliga jne. Hummuse retsepte on võimalik varieerida ja seda on lihtne ise valmisada.
Hummust vist teavad kõik ja on seda ka söönud. Retsept ja valmistamine on lihtsad ning võimalik on teha oma variatsioone. Siit leiad klassikalise hummuse retsepti ja ka mõned sobivad variatsioonid ja maitsed mida sobib hummusele lisada.
Huvitav fakt onn aga see et viimastel aastatel ägedaks vaidlusküsimuseks muutunud hummuse päritolu. Vaidlused käivad selle üle, kes saab pidada hummust oma rahvustoiduks ning kes selle esimesena kasutusel võtsid ning kust on hummuse juured pärit.
Teadlased on viidanud erinevatele tõenditele, püüdes leida hummuse päritolu kohtades nagu Süüria, Egiptus, Iisrael ja Liibanon; Iisraeli ja Liibanoni hummuse propageerijad on nii kirglikult pühendunud roa enda omaks tunnistamisele, et pikaleveninud kohtuvaidlus on aidanud nende dünaamikat määratleda. 2008. aastal, kui hummuse kaubanduslik populaarsus tõusis hüppeliselt, sai Liibanoni Töösturite Ühendust vihaseks tarbijate kasvav hummuse samastamine Iisraeli köögi ja kultuuriga ning nad kaebasid Iisraeli kohtusse autoriõiguste rikkumise eest, esitades EL-ile petitsiooni, et hummuse päritolumaaks määratletaks konkreetselt Liibanon. Info pärineb lehelt foodrepublic.com.
Hummuse ajalugu ja valmistamine
Kuigi Lähis-Ida erinevates osades eksisteerib mitmeid erinevaid teooriaid ja päritoluväiteid, ei ole siiski täpselt teada ega võimalik määratleda hummuse esmane päritolu ja aeg. Selle toidu põhikoostisosi – kikerherned, seesam, sidrun ja küüslauk – on Egiptuses ja Levandis sajandeid kombineeritud ja söödud.
Varasemad teadaolevad kirjalikud retseptid hummust bi tahinat meenutava roa kohta on kirja pandud 13. sajandil Kairos kirjutatud kokaraamatutesse. Külm püree kikerhernestest äädika ja marineeritud sidrunite, ürtide, vürtside ja õliga, kuid mitte tahini ega küüslauguga.
Tahini ja küüslauguga hummus ilmub toidulaua hüvede ja mitmekesisuse Muḥammad ibn al-Ḥasan ibn al-Karīmi roogade raamatus ja see on kikerherneste ja tahini püree, mida nimetatakse “hummus kasaks”: see põhineb püreestatud kikerhernestel ja tahinil ning on hapestatud äädika (mitte sidruniga), kuid see on ka sisaldab palju vürtse, ürte ja pähkleid ning ei sisalda küüslauku. Serveerimiseks rullitakse see lahti ja lastakse üleöö seista.
Üldiselt süüakse hummust eelroa pannes seda lameleivale, aga serveeritakse ka meze osana või falafeli, grillkana, kala või baklažaani lisandina.
See kikerhernestest valmistatud roog on Egiptuses populaarne dip, kus seda süüakse pitaga ja sageli maitsestatakse köömnete või muude vürtsidega.
Levanti piirkonnas Aasias on hummus olnud pikka aega põhitoit, mida serveeritakse sageli sooja roana, hommiku-, lõuna- või õhtusöögiks leiva kõrvale. Kõik hummuse koostisosad on kergesti leitavad aedades, taludes ja turgudel, suurendades seega roa kättesaadavust ja populaarsust. Serveerides on toit tavaliselt kaunistatud oliiviõli, “nana” piparmündilehtede või peterselliokstega, paprika ja seesamseemnete või kikerhernestega.
Kikerhernestest toidud on pikka aega kuulunud Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas elanud juutide kööki. Mizrahi juudi immigrandid tõid kaasa oma ainulaadsed variatsioonid, nagu näiteks Iraagi juutide valmistatud hummust söödi praetud baklažaani ja keedetud munadega. Näiteks Tel Avivi Jeemenlaste kvartal on tuntud oma hummuse retsepti poolest traditsioonilise “skhug” kuuma kastmega. Iisraeli versioonides kasutatakse suures koguses tahinit kreemjama tekstuuri saamiseks. Iisraellased lisavad hummusele ka kõvaks keedetud muna ja suure hulga tahinit.
Läänes ja meil toodetakse hummust tänapäeval tööstuslikult, kuid seda on väga lihtne ise valmistada.
Klassikalise hummuse retsepti koostisse kuuluvad toiduained:
- 1 purk (400g) keedetud kikerherneid (nõruta sõelal)
- 2 sl värsket sidrunimahla
- 1 sl tahiinit (seesamiseemnepastat)
- 4-5 küüslaugu küünt
- 60-100 ml külma vett
- 100 g musti kivideta oliive
- 1 peotäis värsket peterselli
- 2 sl Extra Virgin oliiviõli, soola, pipart
- 1 tl jahvatatud vürtsköömneid
Valmistamine
- Nõruta kikerherned ja loputa sõelal külma vee all. Pane kõik koostisained köögikombaini ja püreesta või lase saumikseriga ühtlaseks määrdeks. Lisa natuke vett esialgu veidi vähem, sobiva paksuse-konsistentsi saamiseks saad vett valmistamise käigus juurde lisada. Maitse ja lisa vajadusel soola, pipart või teisi maitseaineid.
- Serveeri ja lisa natuke oliiviõli, jahvata peale musta pipart ja lisa maitseaineid. Näiteks jahvatatud paprikat, seesamiseemeid, oliive ja hakitud värskeid ürte, terveid kikerherneid.
Soovi korral ja erinevate maitsete ning nüansside saamiseks võib lisada järgmisi toiduaineid
- ½ tšillikauna (soovi korral)
- 2 suurt peotäit värskeid basiiliku lehti
- 100 g või mõni sl kivideta musti oliive (soovi korral)
- 1 sl kappareid
- seedrimänni seemneid
- maitseks 1 tl jahvatatud paprikat
Vali endale sobiv lisand ja lisa see oma roa juurde.
Fotol hummus Kreeka kalamata oliividega ja basiilikuga
Toiteväärtus.
Kikerherned, mis on peamine koostisosa, sisaldavad märkimisväärses koguses kiudaineid, valku, vitamiini B6, mangaani ja muid toitaineid.
Kuna hummuse retseptid võivad olla erinevad, siis muutub ka toiteväärtus. Toiteväärtus sõltub peamiselt kikerherneste, tahini ja vee suhtelisest proportsioonist.
100g hummust sisaldab ligikaudu 170Kcal. See on hea kiudainete, B6-vitamiini ja mitmete mineraalide allikas
Rasvasisaldus on umbes 14%, kuid oliiviõli ja seesamist valmistatud tahini rasvad on kasulikud. Teised peamised komponendid on: vesi 65%, 17% süsivesikuid, sealhulgas väike kogus suhkrut, ja umbes 10% valku.
Mõnusaid leiavakatteid ja hommikusööke leiad minu e-kokaraamatust siit.
Lihtsa Taco retsepti kiireks õhtusöögiks leiad siit.