Kas on vahet olla 30 või 50?
Peamine vahe on see, et kui oled 30, siis sa tahad kuhugi jõuda, sageli ei tea kuhu, aga kui oled 50, siis oled kuhugi juba jõudnud.
Minu arust mida vanemaks saad, siis seda rohkem läheb elu iga päevaga aina huvitavamaks. Ma ei ütle, et 30-selt oleks mu elul midagi viga olnud, muidugi ei olnud, ka siis oli mul elu huvitav ja äge.
Suur vahe on selles, et kui saad 50, siis kohe tekib aega juurde.
Enne seda oli kogu aeg kiire, nüüd aga on aega. See on päris huvitav, aga minul tekkis see tunne, et nüüd on aega enamvähem pool aastat pärast 50-neseks saamist. Ilmselt on asi selles, et valin enda jaoks kvaliteetsemaid tegevusi. Valin kellega, kus ja millal ma koos oma aega veedan. Tõepoolest, kogemusi, mida on läbi elatud on 50+ palju rohkem kui 30+. 30 on vaja hakata midagi saavutama, on tung midagi ära teha, on vaja pere luua, karjääri teha, eluase soetada, auto soetada, suurem eluase soetada, reisida jne, jne. Pere loomine ja kõik sinna juurde kuuluv on 30-selt normaalne ja bioloogiliselt kõik see loomulik ning paika pandud.
Nüüd aga 50-selt on järsku tekkinud aega juurde. Igale poole ei ole vaja enam jõuda ja kõiki asju pole vaja enam ära teha. Ma arvan, õigemini tunnetan, et ma lähen kuhugi siis, kui ma saan mingi uue elamuse või emotsiooni, mida ma pole enne kogenud. Praegu pakub mulle pigem midagi kusagil vaikses kohas vee ääres istumine ja mõtisklemine kui ühelt suurürituselt teisele üritusele minek.
30-selt aga oli tunne, et peab igale poole jõudma ja igale poole, igale peole minema.
Ma mõtlen tõesti, et küll on tore olla 50+. Tunne on selline nagu oleksin näiteks Londonis mõnes raudteejaamas, kus rahvas kõik kuhugi tormab, rongid sõidavad siuh ja siuh mööda ja mina istun ja vaatan ja valin, et milline rong mulle meeldib ja millega ma täna tahan sõita. Võin isegi valida rongi värvi ja suunda kuhu tahan sõita. Võin kujutleda nii, et mõtlen, et kas lähen sõidan kiirrongiga mõned peatused, et mere ääres chillida või siis lähen hoopis mõne aeglase rongi peale, millega sõita rahulikult, mis igas peatuses peatub ja vaadata aknast ümbrust ning jälgida rongile tulevaid ja maha minevaid inimesi. Jah, just nüüd ma tunnengi, et see on kõige parem võrdlus. 30-selt tuleb joosta esimesele kiirrongile, mis tuleb ette ja viib sind sinu kujutletavasse sihtpunkti, siis sealt punktis on vaja jälle kiiresti edasi järgmisse punkti jõuda. Kui oled 30-nd, siis sa tahad kõikjale jõuda ja ikka edasi ja edasi tormata. Kui oled aga 50, siis on aega, et lasta esimesel, teisel ja kolmandal kiirrongil ära minna, sest sa tead, et tulevad uued rongid ja sa saad valida millisele rongile sa lähed, kui kaua, kui kaugele ja kellega koos sa sellega sõidad ……..
Loe veel minu blogist “Kuidas eleda oma unistuste elu”
Kui soovid rohkem lugeda minu reisidest, siis selleks on mul reisiblogi eestlasedmaailmas.eu