Jälle kooli – mis tunne on minna jälle kooli õppima 24.a. pärast ülikooli lõpetamist. Seljataga on juba nii mõnegi ettevõtte loomine ja samuti neist mõne müümine. Miks peaks üldse minema sellises eas ja kogemustega veel uuesti õppima? Miks ja kuidas ma uuesti ülikooli õppima asusin, mida ma õpin ja kuidas see minu õppimine välja näeb ning natuke Pärnu Kolledžist saad lugeda minu sellest postitusest. Loe edasi ….
Elukestev õpe – see on lause, mida on paljud tänapäeval ilmselt kuulnud, kuid, kui paljud seda siiski teevad.
Minu uue kooliaasta esimene koolipäev oli 4.septembril ja kohe samal päeval pärast infotundi ja Pärnu Kolledži avaaktust algaski õpe. Seega, oli esimene koolipäev kohe tõsine kooliaasta algus ning koolipäev kestis kella 18:30-ni ja kestab kokku kolm aastat kui läbin kooli normaalajaga.
Uued uksed on avatud, teekond on alanud ja aastaarv 2027 ning suvi mil peaks olema lõpetamine on järgmine verstapost silme ees.
Mõned fotod Pärnu kolledži avaaktuselt ja esimese päeva ühes loengus tehtud väikesest meeskonnatöö harjutusest :)
Miks ma õpin ja mida ma õpin?
Olen alati õppinud ja mulle on õppimine meeldinud, seega ei olnud minu jaoks see otsus uuesti kooli minna raske. Pärast ülikooli lõpetamist olen ma õppinud keeli, läbinud toitumisalaseid kursusi, õppinud kaasaegset ehk siis digiturundust, kodulehtede loomist, videotöötlust ja kujundust, hiina teraapiajaid, näojooga ja jooga õpetajaks, dieedi- ja toitumisetreeneriks, aerengutreeneriks (Life Coach-iks) ja palju muud.
Kuid ma olen neid eelpool loetletud asju õppinud veebis, seega ei ole mul kontaktõpet ammu olnud. Kontaktõppes olen olnud ainult ise õpetaja – juhendaja. Nüüd tekkis uus ja põnev võimalus õppida kontaktõppena ja saada teine kõrgharidus.
Ma võin öelda, et õppimine ja uute asjade omandamine on üks minu kirgi. Ma olen uudishimulik ja tahan teada uusi asju, kaasas käia eluga, areneda ja samuti saada uusi kogemusi ning uusi sõpru.
Lisaks sellele, et ma õpin, teen ma samuti neid asju ehk siis viin praktikas ellu seda, mida ma olen õppinud. Paljud õppimised nagu näiteks: digiturundus, google ads seadistamised, kodulehtede tegemised jm taolist olen ma õppinud vajadusest, et oma ettevõtete ja enda teenuseid reklaamida ja viia neid rohkemate inimesteni. Väike- ja alustava ettevõtte puhul on sellised oskused hädavajalikud, et hoida kulusid kontrolli all, kuid enda asjade tegemisest on aastatega välja kujunenud nende teenuste pakkumine teistele.
Mida ma siis nüüd õppima asusin?
Ma arvan, et neil, kes on minu blogi jälginud, ei ole raske ära arvata seda mida ma õppima asusin. Postitasin samuti oma Facebooki lehel lugusid oma esimesest koolipäevast 4.septembril ja järgmistel pevadel ja kes neid nägid, ilmselt teavad, et asusin õppima Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži.
Mida ma õpin? Loe edasi ja saad täpsemalt teada ….
Nagu arvata võite, siis asusin õppima on turismi- ja hotelliettevõtlust ja sattusin ma sellele infole nii, et siis, kui ma kevadel oli Gran Canarial jäi mulle juhuslikult Facebookis silma Pärnu Kolledži reklaam just sellele erialale. See oli ka üks põhjus kahest miks ma suveks Eestisse tulin.
Kuidas sisseastumise protsess toimus?
Sisseastumiseks oli vaja esitada avaldus (digitaalselt muidugi). Seda oli vaja teha juuni II pooles. Seejärel sain päeva või paari jooksul teate, et olen lubatud vastuvõtu katsetele. Registreerusin katsetele, käisin selleks 3.juulil Pärnus ja juba mõne päeva jooksul oli teada tulemused. Kuna sissesaamise tulemuste lävi oli minul ületatud ja mahtusin vastuvõetavate piiri sisse, siis oli selge, et olen saanud taas ülikooli õppima. Ametlik teade ja kinnitus sissesaamise kohta tuli muidugi natuke hiljem. Samuti oli vaja siis kinnitada oma õppima asumine. Kuna mina olin lõpetanud ülikooli 2000.a., siis oli minu ülikooli lõpetamine juba digitaalselt teada ja olemas ning mingeid pabereid ma ei pidanud lisaks esitama ega kuhugi saatma. Ametlikuks Tartu Ülikooli üliõpilaseks sain 2.septembrist 2024.
Võin öelda, et turismi- ja hotelliettevõtluse eriala on ikkagi päris populaarne, konkurss sellele eriala oli üsnagi suur, kuid sisse ma sain ja siis järelikult oli see nii ette nähtud.
Ma ei karda, et mul on raske õppida, olen mitmeid aineid, mis on selles õppekavas, juba varem läbinud ning oma igapäevases töös neid paljusid praktiseerinud.
Kuid ma ei arva ka, et mul pole vaja väga õppida ega pole midagi suurt teha. Õppida on vägagi palju ja selle ma ju kooli astusingi, et uusi teadmisi saada ning õppida just süsteemselt ja saada akadeemilisi teadmisi ning ka praktilisi kogemusi. Teha on samuti väga palju akadeemiline kalender on tihe, iseseisvat tööd on palju.
Elukestev õpe hoiab sind värske ja noorena.
Uued olukorrad, uued inimesed arendavad ning hoavad aju äksana.
Inimene kes teeb kogu aeg samu asju ja suhtleb samade inimestega, on kogu aeg samades olukordades vananeb kiiremini, kui see, eks pidevalt areneb ja kasutab oma aju teisi osasid, kui ainult nö “vahemälu”, ehk siis seda osa, kus on asjad kinnistunud ja salvestunud ning teeb oma toiminguid ja tegevus automaatselt ilma mõtlemata.
Pärnu kolledž
Pärnu kolledž on Tartu Ülikooli kolledž ja Pärnu sai ülikoolilinnaks juba 1699. aastal, mil Tartu Ülikool Pärnusse toodi (vt rohkem ajaloo kohta siit). Pärnu kolledžis saab õppida väga palju põnevaid erialasid ning see kolledž on hea selle poolest, et siin on paljudel erialadel sessoonõpped. Sessioonõpe tähendab, et sa ei ole koolis mitte iga päev, vaid koolisessioonid toimuvad ühel korral kuus. Üldjuhul on üks õppesessioon 5 päeva järjest kolmapäevast kuni pühapäeva õhtuni. Õppepäev algab kell 9:30 ja kestab kuni 18:30. See on hea võimalus õppimiseks neile, kes käivad tööl ja soovivad ennast täiendada ja uut eriala omandada, kuid kellel ei ole võimalik igapäevaselt koolis käia.
Allpool on foto raamatukogust, see esimene foto kus on uhkete laevõlvidega ruum ja teised fotod on I korruse koridorist.
Kuid ei maksa arvata, et kooliasjade ja õppimisega on vaja tegeleda ainult sessi ajal. Sessioonõppijad saavad samuti akadeemilise hariduse nagu päevases õppevormis õppijad ning kuna loenguid ning koolis kohalviibimist on vähem, tuleb palju õppetööd teha iseseisvalt. Kodus on tõesti päris palju vaja õppida, samuti jälgida seda mida sul on vaja teha veebis ja teha iseseisvalt referaate ja muid töid ning kontrolltöödeks ise ette valmistuda. Mõned tunnid ja arvastused ning tööd toimuvad samuti veebis.
Mida saab Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis õppida?
Sellel aastal oli Pärnu kolledži eesti keele baasil õppekavasid valikus seitse. Seda mida kõike Pärnu kolledžis õppida saab soovitan lugeda kolledži kodulehelt. Lisaks akadeemilisele haridusele on seal erinevaid täiendõppe võimalusi ja kursusi. Soovitan vaadata ja valige endale välja midagi, mis teile meeldib ning proovige. Pärnu on lahe ja koolis käia on lahe.
Kuidas minu õpingud toimuvad ja välja näevad?
Nagu ma eespool juba kirjutasin on sessoonõppijate õppesessioonid kohapeal ühel korral kuus ja siis toimuvad loengud, praktikumid, seminarid ja muu taoline õppimine üldjuhul koolis ja Pärnus. Kuid see ei ole nii, et me tuleme loengusse ja istume seal ja kuulame mida õppejõud meile räägib. :)
Väga oluline ja esimene aine millest meil oli loeng kohe esimesel päeval on “Sissejuhatus kõrgkooliõpingutesse” ja teine on “Digipädevuse alused.” Sissejuhatus kõrgkooliõpingutesse on põhimõtteliselt õpe sellest kuidas õppida, milliseid programme kasutatakse, kust leida oma õpingute infot, kuidas vormistada oma kursuse- ja lõputööd, referaate jne. See on aine, mis on paljudele õppuritele üheks raskeimaks aineks. Õnneks ei ole minu jaoks see keeruline, sest olen Tartu Ülikooli juba korra lõpetanud ja korrektset dokumentide vormistamist tekstitöötlusprogrammis Word valdan väga heal tasemele, kuid kõik kontrolltööd ja muud tööd, et see aine saaks arvestatud on vaja siiski teha ja need on kõik praktiliselt iseseisvalt vaja ära teha juba septembris.
Mis me veel tegime esimesel sessiooninädalal?
Meil oli juba väga põnevaid praktikume ja grupitöid. Kohtusime Kihnu Reedaga, kes tutvustas meile Kihnu kultuuri ja elu ning rahvariideid. Saime temalt otse küsida Kihnu kohta ja sealsete kommete kohta, üks meie kursuseõde sai tunni raames riietatud Kihnu rahvariietesse ning saime maitsta ehedat Kihnu saia, mis ei ole mitte tavaline poe sai.
Veel käisime Pärnu linnas ringi vaatlusel, st, et me mitte ainult ei tutvunud mingite objektidega vaid õppisime kuidas näha asju turisti seisukohast või teenuse osutaja seisukohast kaasa mõeldes ja arutledes gruppides mida võiks teha teisiti ja paremini. Igatahes olen ma juba 5 päevaga saanud palju targem, kui ma olin nädal tagasi.
Allpool on mõned fotod meie kohtumisest Kihnust pärit Reedaga, Kihnu sai ja kihnu keele sõnaraamat.
Lisaks põhiainetele on meil vaja valida ja õppida valikaineid, st mingite ainete hulgast saame valida endale sobivad. Neid peab olema ka teatud hulk 3.a. jooksul läbitud, et vajalikud ainepunktid kokku saada.
Mina valisin endale üheks valikaineks selleks semestriks soome keele algajatele. Olen selles tõesti algaja, ehk siis ei oska üldse midagi peale numbrite loendamise. Kuid see on hea võimalus ja tuleb kasuks midagigi soome keelest selgeks saada, ehk jõuab edaspidi edasijõudnute kursustelegi, eks näis. Soome keele tund juba toimus ja nagu ikka oli see praktiline.
Siin mõned fotod: üks on Pärnu kaart ja vanalinna makett, mis asub Päenus Tallinna Värava juures ja teine naljakad näited soome keele pikimatest sõnadest.
Proovige neid sõnu öelda.
Pärast järgmist sessioonõppe aega, st oktoobri I pooles tuleb juba teha soome keele test ja kontrolltööd.
Mõned kontrolltööd tuleb teha juba septembri lõpus ja kuna meie koolis olemise aega on üsna vähe, siis need on enamasti veebis ja sessiooni välisel ajal.
Seega tegevust ja õppimist jagub igasse päeva ja tulebki endale plaan teha, et jõuaks kõigega valmis. Selline enese- ja ajajuhtimine kõik ongi kõrghariduse üks osa.
Mis kõige tähtsam – tutvusime oma kursusekaaslastega ja ka teiste ainete õppuritega sain mina juba tuttavaks
Meie kursusel on 44 üliõpilast, mõned neist on eelmiste aastate tudengid, kes teevad meiega koos osasid aineid. Uusi, esimest aastat õppijaid on minu teada 37. Meie kursus on väga lahe, on huvitavaid inimesi erinevas vanuses ja erinevatest eesti linnadest koos. Kõigiga ei saa muidugi nii kiiresti tuttavaks ja kindlasti kujunevad välja oma väiksemad koostöögrupid. Eks neid, kellega koos on tehtud grupitöid, on juba natuke tuttavamad.
Mis me vabal ajal tegime?
Kuna sellel nädalal oli väga palav, siis pärast kooli tegin mina kohe alati väikese jalutuskäigu. Võtsin endale hotellikoha kohe kooli lähedal, et saaks asjad kiirest tuppa panna, väike dušš võtta ja siis juba mõnusalt linna või mere äärde jalutama minna. Grupikaaslastega käisime mererannas piknikku pidamas ja jutusamas ning laupäeval oli ühine õhtusöök. Tore, et pärast pikki koolipäevi ikka jätkus inimestel veel jaksu tulla.
Ülikoolis õppimise juures on üks olulisemaid osasid sotsialiseerumine, võrgustumine, tutvuste ja sidemete loomine.
Kuidas ma ennast pärast esimest koolinädalat tunnen?
Ma võin öelda, et tunnen hästi ja olen rahul oma valikuga ja otsusega. Olen rahul kooliga, õppejõududega ja oma kursusega. Usun, et need järgnevad kolm õppeaastat saavad olema sisutihedad, ägedad, arendavad. :)
Järgmine sessioon on juba varsti 3.- 6. oktoobril, siis tuleb meil üks mõnepäevane õppeväljasõit lähiriiki. Kuhu läheme ma paregu veel ei ütle, eks jälgige minu tegemisi ja siis näete ja saate kaasa elada.
Kes ma olen ja mida ma olen veel teinud, minu kohta saad rohkem teada siit.
Mis tööd ma teen?
Mul on kaks peamist suunad, milles ma praegu tegutsen ja mida ma pakun, need on: heaolu- ja ärinõustamine. Kuid kolmas ja uus suund, mida olen juba natuke teinud ongi turism ja nimelt reisisaatja töö. Täpsemat infot minu toimetamiste kohta leiad minu veebilehedelt siit.