Elu hotellis – uus kogemus. Põhimõtteliselt on elu hotellis nagu hooldekodus, ainult siit saab väljas käia ja süüa peab ise hankima :). Tuba koristatakse ära ja pesu samuti vahetatakse. Lisakas pole vaja endal tegeleda interneti, elektri jm lepingutega ning pole vaja maksta eraldi kommunaalkulude eest.
Olen praeguseks elanud Citybox hotellis püsikliendina 1,5 kuud. Koroona tõttu on hotellid tühjad ja need hotellid, mis on avatud, pakuvad praegu tube kuumaksuga üürile ja seda päris soodsa hinnaga. Ajutiseks peatumiseks on see hea lahendus, lepingut saab pikendada kuu kaupa, maksad ette ühe kuu maksu ja ei mingit deposiiti.
Kes on teised hotelli elanikud?
Üldiselt on siin igasugust rahvast, enamasti on pikemalt peatujad välismaalased. Nädala sees E – K on hotellis üsnagi vaikne, püsikliendid (neid on teisigi) käivad tööle-koju. Peamiselt on näha teisi elanikke õhtul ühises köögis. Õhtusöögi tippaeg on kella 21 paiku. Hommikul kl 8 ajal on köök reeglina ainult minu päralt. Kuna mina lähen tööle kella 9-ks ja mul on siit tööle 8 min kõndida, siis on teised püsielanikud selleks ajaks juba vist tööle ära läinud. Päris mitmed püsikliendid on ilmselt ehitajad või mingid muud lihtsama töö tegijad, kes ei ole eesti rahvusest. Veel paistab siin olevat ka teisi minusuguseid nö kontoritöötajaid. Neist aga enamus vist kööki ei kasuta. Nädalalõppudel on erinevat rahvast, kuid siis enamasti ikkagi eestlased. Kas nad on Eestist elavad või Soomes elavad ja nädalavahetuseks siia tulnud ei tea.
Kahjuks ei ole Eestis hotellis nii nagu välismaal, et inimesed hakkavad omavahel rääkima ja suhtlema ning saadakse tuttavaks. Siin isegi ei öelda tere üksteisele. Kui keegi teretamiseks midagi kohmab või pead noogutab, siis on see kindlasti välismaalane. Minu jaoks väga harjumatu, et ei teretata. Need, kes on juba kauem olnud ja keda ma olen sagedamini näinud on hakanud nüüd juba midagi “mõmisema” või “ümama”.
Köögis on inimestel igasugust staffi.
Ilmselt on mõned inimesed seal päris pikalt juba elanud, sest köögis leidub igasugust kraami, mis on kellegi isiklik. Nii näiteks on ühel paaril oma kohviautomaat kaasas. Kellegil on fritüür. Külmikud on pungil toidukotte täis. Ma saan aru, et enamus paneb kogu kraami, mis ta poest ostab kohe kogu täiega külmikusse. Nägin, üks et võttis kotist välja ka küpised jm, mis ei peaks külmikus olema. No jaa, ei viitsi sorteerida :)))). Imestama paneb see, et mõnel on külmikus ka munad. Kus ja kuidas nad neid siin keedavad, ei tea, sest pliiti ei ole. Võib olla toas veekeetjas. Eile nägin, et ühel mehel oli ka viinapudel ilusti külmikus, kust käis siis lonksu võtmas.
Ükskord oli kellelgi suur võrgu täis sibulaid, ikka tooreid. Üks välismaalane küsis minu käest ükskord, et kas siin on ka pliit. Mina ütlesin, et ei ole. Ta ütles, et huvitav, miks inimestel on siis toored sibulad ja munad külmikus, et kuidas nad neid söövad. Ma vastasin, et sibulaid söövadki siin mehed toorelt aga mune, ei tea kuidas söövad siis siin hotellis ))))). Ta oli tooreste sibulate söömisest väga üllatunud.
Mida pakutakse hotellis kuumaksuga püsikliendile?
Minu tuba on 13m2 ja aknast näen vanalinna torne. Mul on mõnus lai voodi (kaheinimese oma :). Selle luksuse osaks sain tänu juhusele ja võib öelda, et pole halba ilma heata, sellest kirjutan allpool. Londonis on paljudes odavamates hotellides toad 8-11m2 ja sageli ka ilma aknata või vaatega sisehoovis olevatale prügikastidele.
Tegelikult ei ole siin see üldse probleem, kui tuba on väike. Hotellis on avarust ja vaateid piisavalt. Klientide jaoks on lounged I ja III korrusel, seal on ka telekad. I korruse lounges on pinksi laud. Veel on suur köök, mis on varustatud kahe suure külmiku, laudade, toolide, valamu, mikrouunidega ja veekeetjaga. Pliiti ei ole (õnneks ka, sest mine tea mis inimestel pähe tuleb). Köögis on samuti kaks telekat. Mis minu jaoks oli selle koha üks eelis, on see, et seal on pesupesemise võimalus. Elanike jaoks on eraldi pesu pesemise ruum, seal on kolm pesumasinat ja kolm kuivatit. Neid ma olen juba korduvalt ka kasutanud.
Elu hotelli on üsnagi põnev
Esimesel kahel nädalal juhtus paar sellist naljakat asja.
Ühel õhtul, kui jõudsin kl 20 paiku nö oma hotelli koju, panin uksekaardi sinna, kus on selle koht, lülitasin tuled sisse ja tuled kõik kustusid. Läks täista kottpimedaks ja tuled enam põlema ei läinud. Ju siis oli kusagil mingi kaitse kas läbi läinud või välja lülitunud. See oli reede õhtul. Õnneks vannitoas siiski tuli põles ja veetsin ülejäänud aja õhtust köögis. Kuigi järgmine päev oli laupäev, siis tehtid valgustus mu toas ikkagi korda.
Järgmisel nädalal juhtus selline põnev asi, et minu toas hakkas temperatuur muuduki tõusma, kuigi mul oli seadistatud temp 22,5C peale, siis tõusis see juba 25C. Minu jaoks on liig sellises kuumas magada, kuna tuba oli pisike ja aknad ei avanenud, siis olin hommikuks nagu hautatud kapsas. Seadistasin küll nii, et see jahutaks 22C peale, aga jahutust ei toimunud. Pigem ikka tõusis üle 25C. Kaks ööd kannatasin, siis läksi ikkagi administraatori juurde rääkima. Viga prooviti parandada, kuid ei õnnestunud ja seetõttu sain ma endale asendustoa, mis on natuke suurem, laia voodiga ja kui väljas valge näen ka natukene Tallinna vanalinna, Oleviste kiriku torni ja Porto Franco teise maja ehitust.
Minu igapäeva elu hotellis.
Lisaks sellele, et ise ei pea tuba koristama on veel see hea asi, et võib ka voodis süüa :)))). Kodus olen ma voodis söönud laupäeva või pühapäeva hommikuti, et vabast päevast mõnu tunda ja laiselda. Õhtuti ma kodus voodis ei ole kunagi vist söönud. Nüüd on kujunenud siin vastupidiseks. Hommikul lähen ikka kööki sööki valmistama ja sööma, aga õhtuse snäki saab endale voodis lubada. Teen tööd ja söön voodis. Mis tore ja mõnus laisk elu :))). Kogu aeg ei saa ka liiga korralik olla, vahel tuleb endale mõni vallatus lubada.
Kes on mu Facebooki postitusi jälginud on ilmselt tähele pannud, et enamus toidupilte, mida jagan on ühekordsetel nõudel. Kui olen siin ja mitte kodus, siis nii ta on. Siin olles tuleb süüa ühekordsetelt nõudelt. Õnneks on enamus asju siiski biolagunevad. Pole oma nõusid siia vedanud. Välja arvatud, see, et mul on siin oma teetass, supikauss ja puidust lusikate, kahvlite, pulkade komplekt. Mis tegelikult on mu poja oma (talle sünnipäevaks kingitud), kuid ta andis need mulle lahkelt kasutada.
Vaatame, kaua mu elu hotellis kestab, tegelikult tahaks ikkagi selle aasta jõuludeks koju saada.
Oma eelmise (2019) aasta viimases postituses kirjutasin lause:
“Tõesti, elu on huvitav, väga huvitav ja kindlasti läheb veel huvitavamaks.” Nii ta on, et on läinud veel huvitavamaks, sest detsembris 2019 ei osanud ilmselt keegi ette kujutada, mida tegelikult meile aasta 2020 toob.
Nii ta on, et on läinud veel huvitavamaks, sest detsembris 2019 ei osanud ilmselt keegi ette kujutada mida tegelikult toob meile aasta 2020. Mina kindlasti mitte. Loe postitust siit.
Mida kujutab endast Citybox hotell?
Citybox hotell on uus hotell Tallinna kesklinnas sadama läheduses uues alles ehiusjärgus olevas kompleksis Porto Franco. Hotellis self check in (iseregistreerumine) ja pole nö traditsioonilist hotelli retseptsiooni. Seal on erineva suurusega tube ja on ka junior sviit. Vaated aknast samuti erinevad, kas aatrium (sisehoov), vanalinn või merevaade. Kuumaksuga antakse praegu üürile kahte tüüpi tubasid: ühesed ja kahesed. Olemas on ka väike kooslekute ruum ja suurem õppe või seminari klass, mida saab rentida.
Ühese kuu üür on 290€, kahese üür 430€ või 450€. Ühese kuumaksuga toa suurus on 11m2 ja vaade on sisehoovi – aatriumi, kus on üsna lähedal teine maja. Kahesel, mida mina vaatamas käisin oli vaade parem, aga kuna seal oli kaks kitsast voodit, siis see mulle ei sobinud. Kui oleks olnud üks lai, siis oleks teine asi, mulle meeldib voodis laiutada.